Tore Vandikari

1.osa
Oli üks suur elevandi kari.Nad elasid vaba elu, vabas looduses.Neil polnud ühtegi mure mitte kunagi.Nad elasid ilusas paigas kus oli suur veekogu ja selleümber ilus roheline maastik.Aga see roheline maastik oli suur elevantitele piisav.Aga seal oli veel, et see roheline ala koos veekoguga oli ümbritsetud kivist müüridega.

Seal sai välja ainult koobaste kaudu.Ükskord nad üritasid terve kambaga sealt välja saada.Siis nad läksid koobastesse.Nad olid juba äljas peaaegu kui koobaste avadesse paisis kirev päike ja järsku nad vaatsi seinte peale.

Pealik käskis kõigil joosta nii kuidas nad jaksavad.nii nad tegidki nad jooksid ja jooksid aga need asjandused mida nägid koobaste seintel olid koguaeg nende kannul.Nad jäid seisma siis vaatasid maha ja jäid ka need asjad seisma.Siis aga pealik ütles vaatake hoolikalt maha, need on ju samasugused nagu meie miks me siis neid kardame.Vaadake ütles pealik kui ma liigutan siis liikutab ka üks neist.Siis kõik proovisid järele ja igaühele tegi kaasa erinev asjandus.Nad tegid igasugu liigutusi.

2.osa
Nagu te mäletate siis esimeses osas nad mängisid varjudega nüüd siis selle loo jätk.

Siis tulid karud ja ytlesid vaadake mis need rumalad elevandid teevad mängivad oma varjudega.Siis said ka teised elevandid aru, et need on ainult varjud mitte elusolendid.

Siis hakkas pealik mõtlema, et me ei tea juu kus meie kodu on meie tulime nende rumalate varjude eest ära jooksma ega pand tähelegi kuhu olime jooksnud.Siis järsku üks karudest ütles: mina tean kus te elate käisin teid ükskord seal piilumas kui kodu otsisime.

Ühel juhul juhatame me teid koju ütles karu.Elevandid kohe siis küsima et mis see põhjus siis on?Karud ütlesid kõik korraga nagu ühest suust kukkunud.Kui te olete meiega oma kodu nõus jagama.Sellega said elevandid kiiresti otsusele ja olid selle mõttega nõus.

Nad hakkasid siis minema .Nad jõudsid poole aeglasemalt kohale kui tulid, sest tulles nad ju jooksid.

Ja siis nad jõudsidki koju ja elasid õnnelikult kahe gruppina seal edasi.Karud ja elevandid said omavahel pärishästi läbi.Ja nad ujusid ja sõid ning magasid selle maapinna peal kõik õnnelikult koos ja keegi ei nurisnus kes kui kaua vees oli või siis kes kui kaua magas või kus magas ja mida seal sõi ja millal nad elasid vabana.Seal veekogus oli palju kalu karud püüdsid ja jagasid ka elevantitele kui nad tahtsid.