Möllav Moonika!!!

Neljapäeval algas hirmus tuul.Seal tegutses meie proua Moonika:DSeal oli hull tuul seal tuiskas ja tormas hirmsasti.Reedel jätkus see kõik, aga siis reedel järsku hakkas äikest lööma ja müristama, see oli natsa hirmus aga arvata oli et talvisel ajal ei saa midagi hullu juhtuda, sest lumi on maas ja põlema ei saa minna midagi kuna õues on nii kül, ega seal olnudki nii hull et löök kuhgi siise seal aint natsa oli müristamist oli kuulda ja oli ka näha kuidas välku lõi.Oli laupäeva hommik ja mõtlesime minna välja.Meil oli plaan linna minna.Siis isa tellis kopa järgi,et kopp tõstaks lund tee peakt ära, et me välja saaks.Isa kutsuski kopa aga mida juhtus?Juhtus see, et ta kutsus kopa kell9.00 hommikul aga nägi seda oma kodu juures õhtul kell 20.00 või umbes nii kusagil.Siis tuli armastatud pühapäev viimane puhkepäev.Ja, kuna see oli viimane puhkepäev siis ka torm vaigus meie õnneks.Lund enam ei sadand tuult ei olnud.Oli tuul aga vikne enam polnud tormi.Siis esmaspäeva hommikul ärkasime vara ülesse kuna tuli kooli minna.Panime riidesse ja läksime auto suurde.Olime auto juures isa tegi auto uksed lahti ja kõik tahtsid uksi lahti teha.Hakkasime siis uksi lahti tegama ja mis ime me ei saandki uksi lahti.Siis isa läks tuppa võttis kannu ja pani keema siis tuli ta 10min hiljem kuuma veega ja valas iga uksele vahele natukene kuumavett.Saime lahtii uksed.Siis läksime me kooli poole nägime aaautot mis istus tee ääres kinni.Muidugi mu isa on väga abivalmis ja aitab alati kui võimalik.Siis küsis isa sellelt mehelt, et kas teil köis või nöö on millega tõmmata?Siis mees vastas:Jah on küll pagasnikus.Mees võttis köie välja isa pani ühe otsa meie auto külge ja teise otsa selle mehe auto külge.Tõmbasime tõmbasime aga sellest polnud midagi kasu.Siis mu isa ütles, et ta pole enam iialgi Moonika sõber, et kui tema ei aita meid ja seda järele ei jäta siis isa pidi ise selle Moonika juurde minema ja asjad korda ajama,et mida ta lollitab siin kui inimestel on kiire tööle minna,aga isutvad hoopis lumehanges.Siis isa ütles töömehele,et ta tuleks ja aitaks meid välja.Siis löäks mingi 10min. Mööda ja traktor oli kohal.Ta tõmbas auto välja ja ütles et küll see Moonika ikka pidutseja,et ei tema pidutsemast puhka.See torm oli nii ni nii nii külm ja tuisune,et kui õue läksid ja nöoga tuisu poole vaatasid siis nägiu oleks peaaegu nagu täitsa ära külmunud.Kui ma üritasin kõndida vastu tuult siis ma pidin mööda lume roomama sest tuul oli nii tugev,et selle vastu oli raske saada.See oli nii lumine,et meie maja ees on sihiukesed hanged,et kohe majade kõrgused.See on ikka nii jube,et vähe pole.Ma läksin sinna valli peale ja siis ma hüppasin seal ei juhtund midagi.Siis läksin ja hüppasin uuesti ikka midagi ei juhtund.Ja siis ma võtsin palju palju hoogu ja ma jooksin jooksin ja hüppasin nagu kaugushüppet ja kui ma lume peale maantusin siis ma vajusin sellest vallist läbi.Kuigi see oli maja kõrgune siis kutsusin isa appi õigemini karjusin teda appi ja siis ta tõmbas mu välja.Siis ma mõtlesin, et kui isa poleks kodus olnud mis siis küll juhtund oleks.Ma arvann,et ma oleks kiirabiga minema viidud.See torm on kindlasti selle saja aasta hulleim talv Eestis.Seee oli ka tegelikult lahe,sest isa oli õnneks kohe sea.Selle talvega seoses on lihtsalt niii nii palju nalja saanud.Reedel kui isal traktor kodu oli siis ta lükkas lume valllid kokku ja need tulid jumala laiad kuigi need mis Moonika tegi olid lõrgemad, aga need mis isa tegii need olid palju palju laiemad kui Moonika omad.Meil oli kuuri ees ka suured vallid.Siis ma läksin puid tooma ja siis ma Kui ma tulin lume vallis ülesse.Siis oli mul puu kott seljas.Ja siis kuna see kott oli nii raske siis ma kukkusin koos selle kotiga mäest alla.Siis lõpuks sain ikka ülesse ja läksin tuppa, ning siis ma ütlesin,et enam ma elusees õue ei lähe,sest seal on liiga huul seis ,ja et ma ei taha enam elu sees näha mingeid hangesid.Ma arvan,et Moonikale me ei meeldi.