pühapäev, 21. veebruar 2010

VIKTORIIN

1. Mis rahvusest olid Chopini vanemad?
VASTUS.CHOPINI VANEMAD OLID pOOLA RAHVUSEST
2. Kus sündis F. Chopin?
VASTUS.Chopin sündis Poolas
3. Millega tegeles Chopin oma elu jooksul? (3 tegevusala)
VASTUS.kirjutas laule ja tantse,mängis klaverit ja reisis natuke
4. Kui vanalt esines Chopin 1. korda avalikkuse ees pianistina?
VASTUS.Chopin esines esimest korda 10 aastaselt.
5. Mis aastatel elas Chopin Poolas, mis aastatel välismaal?
VASTUS.
6. Mis linnas elas Chopin elu lõpul?
VASTUS.Chopin elas elu lõpul Pariisis
6. Milliseid väikevorme kirjutas Chopin klaverile?
VASTUS.
7. Mis on polonees? 8. Mis on masurka? 9. Mis on ballaad?
VASTUS.Need on tantsud ja klaveri palad
10. Kuidas on eesti pianist Ivari Ilja seotud F.Chopini nimega?
VASTUS.
11. Millise ajastu helilooja oli F. Chopin?
VASTUS.Chopin on 18. saj. helilooja
12. Kes oli George Sand ja kuidas ta oli seotud Fr. Chopiniga?
VASTUS.George Sand oli Chopini vend
13. Chopin andis sageli kontserte koos F. Lisztiga. Mis rahvusest oli see pianist ja helilooja?
VASTUS.See pianist oli prantslane.

teisipäev, 9. veebruar 2010

Dinosaurus

Sisalvaagnalised saurused
Teropoodid – lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, umbes meetrikõrgune kahe jalgne sisalvaagnaline kiskja Euraptor luensis, kes pärineb Argentiina Ülem-Tiirase kihtidest.
Sauropoodid – liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Näiteks Apaatosaurus, Diplodocus, Brachiosaurus.
Stegeosaurused olid 4–10 meetri pikkused ning kaalusid kuni 7 tonni. Seljal oli neil luuplaatidest või luuogadest rida.
Ankülosaurused ehk kilpdikosaurused olid madalalt kasvu, vaid kogukamad neist olid umbes 7 meetrit pikad.
Sarviksaurusetel olid peas sarved, luukilp. Nende pikkus oli vahemikus 3–9 meetrit ja nad kaalusid kuni 12 tonni.

OLÜMPIA.

Elasid kord Margus ja Adrian.Nad tahtsid väga olümpiamängudele minna murdmaa suusatamisse. Siis rääkis õp. Jüri kruus:, "et te pole selle jaoks vee vormis." Ta aga mõtles, et teil on aega kuu, et tõestada, et saate hakkama.Margus ja Adrian asusid kohe trenni tegema. nad tegid kilte ajale ja lõpuks sõitsid nad nii hästi, et sõitsid kilt 30.s. Kuu sai läbi ja siis tuli õp jüri. Ta lasi neil ajale teha 2km. Me sõitsime 2km. 1min.Õp. Jüri sai aru, et me oleme kõvasti tööd teinud. Ta lasi meid olümoiale.Me tegime Adrianniga üshis stardi ja ka lõpetasime koos, nii et saime mõlemad kuldmedalid.Me mõtlesime, et teised on meist nii taga, et lähme teeme veel sada km.Siis kui me olime metsa rajale jõudnud astus põõsast välja karu.Me tahtsime plehku panna aga siis kostus karu suust hääl, et ärge kartke ma teie sõber ma ei tee teile midagi. Me imestasime kuidas karu saab rääkida.Me puhusime sõbralikult juttu ja siis me läksime ja jätsime karuga hüvasti. Lükkas karu meile väga väga suure hoo sisse, et me eipidand 50 km. järest üldse tõukamagi.Me jäime seisma.Seal üle tee kõndis rebane.Me arvasime, et ta on marutaudis ja hakkasime ära sõitma. Rebane ütles: "ma olen sõber mind mitte kartma tohtima." Te arvate, et olete siin mingi 2h. sõitnud siis te eksite väga, sest see on võlumets.Päriselt olete te sõitnud alles 2min., aga te ei märka seda.Kohe tekkis poistel mõte küsida kas te sellepärast saateki inimestega rääkida.Väga õige tähelepanek ütles rebane.Minge nüüd ja pange endale kahe kordne kuldmedal kaela.Kuidas sa seda tead, et meil täna veel üks medal tuleb.Ma näen seda ma olen selgeltnägija.Ma näen ka seda, et te lähte pärast suusatamist ka ujuma.Lipake nüüd.Poisid sõitsid edasi ja jõudsid finishisse.Tõe poolest pandi neile ka teine kuldmedal kaela.Neid saateti ujuma.Ka pärast suppi sööma.Ja hiljem ütles õpetaja Jüri Kruus:, "et on aeg koju minna."Nüüd usuvad Margus ja Adrian, et loomad suudavad tõesti rääkida. Nii meie seik lõppeski.

neljapäev, 4. veebruar 2010

Tänane näidend

Täna oli koolis väga lahe teatri näidend.Sealt näitlesid:Päkspikk,Kass Feelix,perenaine,lammas, koer Roosi,rott.... ja tulelind.seal oli lahe siis kui kass Feelix noris koera ja lammast.Ja siis oli seal ka nii, et kass ütles lambale, et sa su nimeks sobiks lokilammas.Ja koera noris ta ...... ma ei mäleta kah enam.Aga rott ütles et kass on Karvapallimakaroonia.Siis rott käskis kassil endale midagi näksimist tuua.Ja pärast kass rääkis, et köögilaua peal on suur kohupiima tort.Siis kohe rott hõikama, et too see kook mulle.Siis rääkis kass, aga et see on pere naise lapselapse sünni päeva tort.Rott ütles, et las ta teeb uue, aga see too mulle. Siis kass tõi selle tordi rotrtile ja nad hakkasid seda kahekesi õgima.Siis nägi pealt seda perenaine ja ajas rotti metsa minema ja kassi ajas ka kodunt ära.Siis kohtas kass päkapikku.Ta rääkis kassile, et ta maskeeriks ennast, aga see ei aidanud.Siis ütles päkapikk , et ta otsiks üles tulelinnu, et ainult tema saaks aidata.Kass leidis tule innu ja sealt jooksis ka rott mööda Siis tulelind laulis midagi ja rott hakkas jälle heaks.Ja kass läks perenaiselt vabandust paluma ja muidugi perenaine andis andeks.Mina ütleksin selle kohta, et üpeis õnnelik lõpp.See oli vist kooli lahedaim teater.

esmaspäev, 1. veebruar 2010

HUNT


Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel.Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane".